Jaekaubanduses tekivad toidujäätmed peamiselt toiduainete realiseerimata või müümata jäämise tõttu. Kuigi jaekaubandus võrreldes kodumajapidamistega on tunduvalt väiksem toidujäätmete tekitaja, on jaekaubandusel tähtis roll suunata/aidata tarbijat vähem toitu raiskama. SEI Tallinna teostatud uuringu tulemuste põhjal võib eeldada, et aastas jääb Eesti toidukauplustes ühel või teisel põhjusel maha müümata ning ei jõua ka annetuste kaudu inimtoiduks ligikaudu 20 000 tonni toiduaineid. See kogus toiduaineid jääb valdavalt inimtoiduna kasutamata. Uuringu tulemused näitavad, et keskmises suures toidukaupluses (super- ja hüpermarket) jääb päevas ühel või teisel põhjusel müümata ligikaudu 204 kg (aastas 74 tonni), keskmise suurusega kaupluses keskmiselt 74 kg (aastas 27 tonni) ja väikeses kaupluses keskmiselt 25 kg (aastas 9 tonni) toiduaineid.
Müügi planeerimine ja kauba liikumine Toidukaupu tuleks toota ja tellida vastavalt nõudlusele ning müügiprognooside koostamisel on oluline lähtuda kaubavarude ja... Read More
Learn More
Toiduainete paigutamine müügisaalis ja laos Soovitatav on asetada müügilettides/riiulites värskemad toiduained tahapoole ja vanemad ettepoole. Kaubalaos võiks kasutada reeglit „paremalt... Read More
Learn More
Võimalusel annetada müügist eemaldatud kasutuskõlbulik toit kohalikule Toidupangale või teistele sarnastele organisatsioonidele (nt loomade varjupaik). Oma köögi kasutamise võimalusel valmistage... Read More
Learn More