Poele

Jaekaubanduses tekivad toidujäätmed peamiselt toiduainete realiseerimata või müümata jäämise tõttu. Kuigi jaekaubandus võrreldes kodumajapidamistega on tunduvalt väiksem toidujäätmete tekitaja, on jaekaubandusel tähtis roll suunata/aidata tarbijat vähem toitu raiskama. SEI Tallinna teostatud uuringu tulemuste põhjal võib eeldada, et aastas jääb Eesti toidukauplustes ühel või teisel põhjusel maha müümata ligikaudu 12 000 tonni toiduaineid. See kogus toiduaineid jääb valdavalt inimtoiduna kasutamata. Uuringu tulemused näitavad, et keskmises suures toidukaupluses (super- ja hüpermarket) jääb päevas  ühel või teisel põhjuselmüümata ligikaudu 128 kg (aastas 46 tonni), keskmise suurusega kaupluses keskmiselt 29 kg (aastas 11 tonni) ja väikeses kaupluses keskmiselt 4,8 kg (aastas 1,7 tonni) toiduaineid.

Eesti toiduaineid müüvates jaekauplustes maha kantud toiduainete rahaliseks väärtuseks on ligikaudu 22 miljonit eurot aastas (arvestatult toiduainete omahinnana).

Toidukauplustes müümata jäänud toiduainetest moodustab kaaluliselt kõige suurema osa puu- ja köögivili. Samal ajal on rahaliselt kõige suurema osakaaluga lihatooted ja valmistoit