Toidukaost

KUI TAHAD ROHKEM LUGEDA TOIDUJÄÄTMETE PROBLEEMIST

Me kõik armastame toitu. Vähemalt arvame nii.

Siiski tekib kodumajapidamistes iga Eesti inimese kohta aastas keskmiselt 61 kg toidujäätmeid, millest toidukadu moodustab 42% ehk 26 kg. Toidukadu ehk raisatud toit on toit või toiduaine, mis mingil põhjusel (riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jne) jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära.

Peale selle tekib toidujäätmeid kui ka toidukadu kõikidel teistel toiduahela etappidel (toitlustusasutused, kauplused, toidutööstus, esmatootmine). Nii näiteks jääb hinnanguliselt Eesti toidupoodides aastas müümata ligi 22 800 tonni toidukaupu. Toitlustusasutuste – restoranid, kohvikud, sööklad jne – tekitatud toidukadu ulatub pea 7500 tonnini aastas. Siiski tekitavad kõige enam toidujäätmeid, sh toidukadu kodumajapidamised (üle 80% kogu toidujäätmete tekkest ehk ligi 80 000 tonni aastas). Toidukaona viskavad Eesti pered ära kokku üle 34 000 tonni aastas.
Eesti keskmine perekond viskab toidukaona aastas ära ca 180 euro väärtuses toitu (lastega leibkond isegi ca 220 euro eest aastas). Kokku raiskavad Eesti pered 97 miljoni euro väärtuses toitu aastas. Toidukauplustes jääb toitu müümata hinnanguliselt 22 miljonit eurot eest. See tähendab, et kokku viskame toidukaona Eestis ära ligi 100 miljoni euro eest toitu aastas.

Võtame toitu iseenesestmõistetavana. Elame ühiskonnas, kus tundub, et toit on kõikjal ja igal pool. Veelgi enam, kui me seda raiskame või ära viskame, ei tunne me end halvasti, sest meile tundub, et toitu on veel ja see ei saa otsa. On inimesi, kes raiskavad toitu, sest nad saavad seda endale lubada. Nende jaoks on toit odav ja kõigest väike osa eelarvest. Samas arvavad ka väiksemaid koguseid toitu ära viskavad inimesed, et sellega nad suurt pilti ei mõjuta. Vale puha!

Toiduraiskamine on ülemaailmne probleem, mis muutub päev-päevalt aktuaalsemaks. Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jäetakse kasutamata. Toitu raisatakse tootmis- ja tarneahela igal etapil, alates põllumajandusest kuni tarbimiseni.

Toidujäätmete tõttu raiskame mitte ainult oma enda raha, vaid ka tohutult muid ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu. Lisaks tekitab toidu tootmine tõsise keskkonnakoormuse, sest saagikuste tõstmiseks kasutatakse väetisi ja erinevaid kemikaale.

Toidujäätmete teemat peetakse eelkõige rikkamate riikide probleemiks ja toidu raiskamise ja ära viskamise poolest jääb Eesti veel arenenud riikidele alla. Kuid see on siiski kõigest aja küsimus. Hoolimata eestlaste väiksemast sissetulekust ja tarbimismahust näitavad vastavad uuringud, et toidukao näitajad ei jää enam väga kaugele teiste arenenud riikide omast.

Toidu raiskamise vähendamist ei saa muuta üleöö. See on paljuski kinni inimeste harjumustes. Suureks abiks on hea planeerimine – nädalamenüü, ostunimekirjade koostamine, ja ka suurem teadlikkus toidutegemise võimalustest.

Tarbi toitu targalt, sest kui jätkame raiskamist, saab see otsa. Ja seda kiiremini, kui arvata oskame!

Uuri lähemalt toidukao tekkimise ja põhjuste kohta uuringust ’Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas’.

You are donating to : Greennature Foundation

How much would you like to donate?
$10 $20 $30
Would you like to make regular donations? I would like to make donation(s)
How many times would you like this to recur? (including this payment) *
Name *
Last Name *
Email *
Phone
Address
Additional Note
paypalstripe
Loading...