Millal toit tegelikult rikneb?
Säilivustähtajast „parim enne“ ei pea alati kinni pidama, kuna pakendil märgitud kuupäev näitab aega, milleni säilib toidu optimaalne kvaliteet. See põhineb aga ligikaudsel arvutusel ning toiduaine võib söömiskõlblik olla ka tükk aega pärast märgitud kuupäeva. Et kindlaks teha, kas antud toodet tasub veel süüa või mitte, jälgi neid nõuandeid:
Leib hallitab. Kui hallitus on kasvõi ühelainsal viilul, ei ole turvaline ülejäänud leiba süüa. Kuna leib on poorse konsistentsiga, saab hallitus kiirelt levida terve pätsi ulatuses ning sisaldada pisikesi hallitusseene osi, mis pole silmale nähtavad. Kui märkad hallitust, viska parem terve päts minema. Kui leib on aga kuiv ja kõva ning ilma hallituseta, võib seda veel kasutada näiteks krutoonide või leivasupi magustoidu valmistamiseks. Hallitus vajab kasvamiseks niiskust ning seetõttu see kuivanud leiba ei ohusta.
Kas muna upub või ujub? Kui kahtled munade värskuses, pane need külma vette. Söömiskõlblik muna vajub põhja, halvaksläinud muna jääb aga vee pinnale hulpima. See nipp on üsna tuntud ning selle tõesuses ei tasu kahelda. USA põllumajandusinstituudi kinnitusel koguneb vananenud muna koore alla rohkem õhku, kuna munakoor omandab ajaga samuti poorsemad omadused. Kui koore alla on pääsenud palju õhku, jääbki see vette hulpima, samas kui värske muna vee põhja vajub.
Puuvilja konsistents muutub. Kui puuvilja sisu muutub teralisemaks või püdelaks (näiteks õunad), ei tasu seda enam süüa. Ole ettevaatlik ka siis, kui puuvilja värvus muutub märkimisväärselt või omandab ebameeldiva lõhna.
Toores liha. Vahel jääb lihatükk külmikusse mõneks ajaks seisma, kuna pole olnud aega või tahtmist see veel ära küpsetada. Liha halvaksminemisest saad aimu siis, kui sellele lisandub ebameeldiv, enamasti hapukas lõhn või selle pealispind muutub limaseks.
Delikatessliha. Ka siin kehtib reegel, et imeliku lõhnaga ning kleepuvaks muutunud sink või salaami ei kõlba enam süüa, kuna lõhna tekitavad seal sees kasvavad bakterid. Kui ostad värsket kvaliteetliha, söö see kindlasti ära hiljemalt kolme päeva jooksul.
Limane kala. Värske kala pealispind muutub riknedes sarnaselt lihale limaseks ja kleepuvaks. Samuti muutub kala lõhn tunduvalt intensiivsemaks. Püüa värske kala toiduks valmistada 36 tunni jooksul peale ostmist. Poes tuleks kala ostes vaadata, et kala silmad oleks selged ja lõpused võimalikult punakas-roosad. See annab märku, et kala on värske.
Hummus muutub hapukaks. Omavalmistatud hummusesse lisatakse vahel maitse lisamiseks sidrunit, kuid poes müüdavates toodetes seda enamasti pole. Kui hummus maitseb hapukalt, on see tõenäoliselt halvaks läinud.
Värsked köögiviljad. Enamik rohelisi köögivilju muudab riknedes värvi – rohelisest saab kollane. Seda juhtub sageli brokkoli ja lehtkapsaga. Küll võid aga selleri ja sibula säilivusaega pikendada, kui lõikad luitunud osa ära ning hoiad köögivilja 10-15 minutit jääkülmas vees.
Piim läheb tükki. Lihtsaim viis testida piima riknemist on vaadata selle tekstuuri. Tükkiläinud, veniva konsistentsi või hapuka lõhnaga piima on bakterid juba vallutanud.
Jogurt säilib kauem kui arvata oskad. Kui jogurtitopsi hoida suletuna, võib see säilida kuni kolm nädalat, kuna sealsed piimhappebakterid toimivad säilitusainena. Kui bakterid hävinevad, hakkab jogurtis kasvama hallitus. See ning muutunud tekstuur annavad märku jogurti riknemisest.
Juustu säilimine sõltub niiskusest. Pehme juust rikneb kiiremini kui kõvajuust. Kui märkad pehmel juustul hallitust, viska see kohe ära. Kõvajuustu puhul võid hallitava koha välja lõigata ning ülejäänu kõlbab veel süüa, kuna juustu tekstuuri tõttu ei saa bakterid nii kiirelt levida. Teine märk juustu riknemisest on sarnaselt piimale hapukas lõhn.
Oliivid kaotavad oma lõhna. Oliivid ning kvaliteetne oliiviõli peaksid olema aromaatse lõhna ja maitsega. Kui need pole enam söömiskõlblikud, meenutab nende lõhn pigem liimi või mootoriõli.
Vaata, kuidas toiduaineid paremini säilitada Tarbi toitu targalt kodulehel alamrubriigist KODULE.
